Kahe Silla jooksTänavuse Kahe Silla jooksu nädalavahetus kattus paljude jaoks kooliaja algusega, ent vaatamata kõigele võimaldas paindlikum ajakava hea tahtmise korral osa saada mõlemast: nii perekondlikult tähtsast aktusest kui ka jooksust. Värsket kooliaastat alustas 1. septembril reipalt 1205 laste- ja noortejooksudel osalejat, lisaks läks rajale 11 ratastoolis sportijat ning pühapäeval, 2. septembril läbis Pärnu jõe kallasraja 1835 jooksjat ja 694 käijat-kepikõndijat. Kõik need numbrid kokku jäid vaid 40 osalejaga alla läbi aegade rekordilisele, 2016. aastale.

Traditsiooniliselt küsis korraldusmeeskond spordisündmuse järgselt osalejatelt tagasisidet. Küsitluse tulemused on kokku võetud alljärgnevalt ning olulisemaid tähelepanekuid täiendavad peakorraldaja Vahur Mäe mõtted. Sel aastal oli vastajaid kokku 286, mis on koguni kaks korda enam kui eelmistel aastatel.

Küsitluse tulemused räägivad, et osalejate rõõm liikumisest oli suur ja rahulolu spordisündmusega jätkuvalt kõrge. Väga rahulolevaid osalejaid oli ligi 70% vastanutest. Rahule jäi 30% vastajaid ning vaid neli inimest tundis rahulolematust või ei osanud hinnangut anda. Enam kui 90% respondentidest plaanib Kahe Silla jooksu stardis olla järgmiselgi aastal, mil suur jooksupäev leiab aset 1. septembril. Eelnevalt saavad aga korraldajad kogunenud tagasiside alusel organiseerimisel teha täiendavaid pingutusi.

Kahe Silla jooks - tagasiside


Alatine küsimus seoses stardikorraldusega
Rahvajooksudel pakuvad tavapäraselt enim kõneainet stardi- ja finišitoimingud. Ka Pärnu jooks on alati saanud vastukaja stardiprotseduuride osas, sest alati on neid, kellele ei meeldi liiga suur stardinumber, mis suunab rajale suure rahvamassi sabas. Lisaks ei talu nii mõnigi tunglemist ja saginat, mis kaasneb vahetult lähte järel ja sunnib üsnagi teosammul liikuma. Ka nüüdse küsitluse põhjal saab järeldada, et on jooksjaid, kelle jaoks stardi korraldamise alused jäävad arusaamatuks ning nad pole rahul stardikohaga viimastest gruppidest.

„Oleme juhendiga pannud paika, et võtame aluseks eelmise aasta Kahe Silla jooksu tulemused ning seda juhul, kui osalejad registreeruvad augusti keskpaigaks. Seejärel haarab teatepulga  meie sekretariaadimeeskond, kes näeb palju vaeva, et õigeaegselt registreerinud spordisõbrad saaks neile võimetekohasest grupist startida. Räägime nendest reeglitest palju, ent ikka jagub neid, kellest info mingil põhjusel mööda läheb. Lisaks oleme jälginud peale kontrollaega registreerujaid ja kui selles nimekirjas on tuntavalt tugevaid tegijaid, saavad nad kindlasti eestpoolt liikuma,“ kirjeldas Vahur Mäe stardigruppidesse määramise loogikat.

Mäe arvates, et ole mõistlik rahvajooksude stardikorraldust üle võimendada ning kuna tegemist ei ole tiitlivõistlustega ning enamus spordisõpru tuleb mõõdukalt pingutama ja on ka starditoimingute osas rahule jäänud, siis nii on kavandatud Pärnus edaspidigi.

„Tagasisides küsisime muuhulgas sedagi, kuidas jäädi rahule stardikorraldusega üldises plaanis. Valiku kas „väga rahul“ või „rahul“ tegi kokku enam kui 95% vastanutest, mistõttu ei ole põhjust arvata, et stardi organiseerimine vajaks Pärnus restarti. Kuna rada on peale Vanalt sillalt mahapööret nüüd ka palju laiem, on seegi asjaolu leevenduseks ning jooksurahvas kaebab väga palju vähem, et liikumisruumi pole,“ rõõmustas peakorraldaja ning lisas, et kitsas raja algusosa on varasemalt palju peavalu põhjustanud. Väljapakutud viitstartegi lähiaastatel korraldama hakata pole plaanis, sest see tooks organiseerimistiimi arvates kaasa olukorra, kus ei mõistetaks ajavõtu aluseid ning pidevalt muutuva finišiprotokolli loogikat.

Lastejooksude puhul tulid kõneaineks liiga pikad startide vahelised pausid ning kitsas finišikoridor. „Seoses samal ajal toimunud spordituru esinemistega tuli ruumi anda kõigile. Möönan, et ajakava on võimalik muuta selliselt, et viimaste vanusegruppide startide vahed oleksid tulevikus näiteks viis minutit lühemad. Korraldustiimi kohtumisel arutasime ning edaspidi leiame võimaluse väikeseks muudatuseks rajalgi – stardikoridori arvelt muudame finišilõiku avaramaks, aga see ei saa olema mastaapne erinevus. Ehk siiski see protseduur muudab midagi,“ avaldas Mäe.

Rajale rohkem melu

Kahe Silla jooks

Foto Viktor Tund

Pigem on kümme kilomeetrit mõõdukat pingutust nõudev distants, mille puhul üha enam osalejaid pöörab tähelepanu meelelahutuslikele nüanssidele. Sellise liikumise puhul tullakse rada nautima ja pealtvaatajate tähelepanu püüdma, mistõttu sportlik pingutus on neile osalejatele teisejärguline. Rajal oodatakse esinejaid ja efekte, eriti viimastel kilomeetritel.

Mitmed vastajad pidasid toredaks vahelduseks Uue silla juures mängivat pasunakoori ning enne viimast kilomeetrit ergutavat DJ-d, kuid arvasid, et melu võiks veelgi rohkem olla. Igavaks peeti raamatukogu taga asuvat ala, mida soovitatakse elavdada.

„Tõdeme, et melu, kärtsu ja mürtsu võiks veelgi rohkem olla. Kas just igal kilomeetril, ent praegusest sagedamini kindlasti. Meil on osalejatele hea uudis, sest korraldustiimi arutelust tulenevalt on juba järgmisel aastal moosekante ja esinejaid vähemalt poole rohkem,“ valgustas korralduse juht Vahur Mäe.

Käijate-kepikõndijate reaktsioonist
Väljaspool pealinna massiüritusi on Kahe Silla jooksu käimisdistants üheks enim rahvast kohale meelitavaks omalaadseks. Tänavu tegi kas keppidega või ilma jõele tiiru peale ligi 700 osalejat. Jooksjad ja nii suur hulk käijaid peavad paratamatult sõbralikult ühele rajale ära mahtuma. Mitmed küsitlusele vastajatest avaldasid pettumust, et paljud käijad kippusid jooksma ning nende arvates polnud see aus. Lisaks tekkinud olukordi, kus ajavõtuga käimisdistantsile startinud jäänud ajavõtuta käimisel jooksusammul liikujatele ette.

Vahur Mäe arvates peab igaüks endale jõukohase liikumisviisi valima ning korraldusel puudub alus hakata käijate tegemistesse sekkuma. „Me ei korralda Pärnus kiirkäimise võistlust ning kui seda teeksime, peaksime raja igale nurgale kohtunikud panema. Kahe Silla jooksu käimisdistantsi võimaluseks on pakkuda soovi- ja eakohast liikumisvõimalust. Kui käijad hakkavad jooksma, siis tõesti soovitaks neil edaspidi jooksu arvestuses osaleda. Samuti avaldan lootust, et osalejate seas toimub teatud iseregulatsioon, sest tegemist on siiski klassikalise rahvaspordiüritusega,“ hindas Mäe.

Medali kujundus
Paljudele osalejatele oli suureks stiimuliks disainer Triin Lepa poolt kujundatud preemiamedal, mis kuulus kõikide finišeerujate preemiakotti. Mitmed vastajad tõid välja, et kujundusel puudus riigi juubeliaastale nii omaseks saanud EV100 tunnussümboolika.

„Juba eelmisel aastal otsustasime, et EV100 erikujunduse võtame kasutusse vaid kord ajaloos joostava Maraton EV100 puhul ega hakka tunnust mujale tekitama,“ rääkis korraldusmeeskonna esindaja. Ka tehti ettepanek lastele hakata medaleid jagama.

„Mõte on hea, kuid kõik on seotud kuludega. Ilus medal maksab keskmiselt kolm eurot ning kui leidub hea sponsor, kes oleks valmis medalit osalejatele tasuta mõeldud lastejooksudel finantseerima, siis teeme kindlasti ära,“ märkis Mäe.

Kas tänavust Kahe Silla jooksu jääb meenutama medal või liikumisest saadud emotsioon, jäägu igaühe enda otsustada. Korraldusmeeskond loodab, et rõõm jooksudest kestaks ja iga üritus looks positiivseid elamusi.

Mõnusat enesetunnet saab taas kogeda 21. oktoobril, mil Kahe Silla klubi jooksuhooaja lõpetab kolmürituse viimane etapp – Pärnu Rannajooks. Kuigi hooaeg veel kestab, on juba asutud ette valmistama 2019. aasta jookse.

 

Osalejate kommentaare:

Jätkuvalt ja kindlalt korralduse poolest tippu kuuluv sündmus. Ja seda mitte ainult Eesti mõistes. Kõik näib ja ongi väga professionaalne.

Noortejooks pimedal ajal oli äge, andis osalejale (10a tüdruk) vägeva emotsiooni.

Paariline küsis “milline raja osa oli minu jaoks kõige raskem” vastasin et raamatukogu tagune ning üllatus/üllatus, temalegi sama. Raamatukogu tagune sirge tundus lõpmatu, näha läbi tänava lõpetajaid ei aidanud samuti kaasa 😀 kuidas saaks sinna suunata ergutajaid või muusikat? Näiteks silla promenaadi lõpp ja pööredel raamatukogu taha, oli saatjaks ideaalne elektrooniline, tempokas muusika. Lihtne oli taas akadeemia tänava sirge.

Ei oska midagi soovitada – Kahe Silla klubi tiimitöö on super hea. Midagi paremat on võimatu korraldada. Parima fiilinguga jooks!

Moodustada stardikoridorid eeldatava tulemuse järgi või eelmise aasta tulemuse järgi, et kiiremad jooksjad ei satu koridori lõppu. Slaalom esimesed kolm kilomeetrit on väga väsitav nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt. Muidu üldkorraldus väga hea, v.a stardikoridorid.

Linnajooksude sarjas osalejad võiksid saada ikka rohkem eespoolt startida võrreldes muu inimesega, kes esimest korda rahvaspordiüritusel.

Võiks veelgi rohkem kohti olla, kus lastakse rajal muusikat ja see oleks mõnusam jooksjatele.

Pettumust valmistavad retkele kirja pannud jooksjad. Näidake mulle esimeseks tulnud ajaga kõndijat, kes ei jookse. Ma startisin retkeliste kollase lindi tagant ja ausalt, ei näinud ühtegi, kelle tehnika oleks vähimalgi moel sarnanenud professionaalse treenituse taseme ja tehnikaga liikujale. Stardist mindi joostes. Aga jah, ilmselt on piinlik olla jooksjate viimane, kui uhkelt kõndijate esimene. Iseenda tulemusega olen vägagi rahul. Edu järgmisteks korraldamisteks.

Rohkem sporditarvete müüjaid võistluskeskuses. Peale selle on kõik super!

Ainus asi, mis jäi hinge kriipima oli medalil EV 100 tähistuse mitte kasutamine, et nagu kõva tähtpäev või nii ning paljud on selle kas metallil või lindil ära märkinud. Aga ega see üritust rikkunud 🙂 Aitäh ja jõudu edaspidiseks!