Iga aasta 22. juunil toimuvat Võidupüha maratoni tuntakse üha rohkem tema rahvusliku ja sini-must-valge allteksti tõttu ning seostatakse muuhulgas tseremoniaalse toiminguga. Nii sünnib ühe jooksu tavapäratu lugu.

Ei ole just arvukalt spordisündmusi, millel oleks oma legend ja taust. Pärnumaal toimuv maraton eristub neistki vähestest seetõttu, et peab tähtsaks Eesti riigi sündi ja kujunemist. Just sel põhjusel antakse maratoni start Eesti Sõjameeste Mälestuskiriku ja Püha Jüri ratsamonumendi valvsa pilgu all ning korraldatakse pidulik finišiala Pärnus Rüütli platsil.

Nii Tori stardiala kui ka Rüütli plats ei ole tegevuspaikadeks valitud põhjuseta. Nimelt süüdatakse kirikus 22. juuni mälestusteenistusel tuleleek, mis peab kalliks Eesti eest elu andnud sõdurite meenutamist ning finišipaigas deklameeriti 1918. aasta 23. veebruaril esmakordselt riigi iseseisvusmanifesti. Just neil ja mitmetel teistel põhjustel on Pärnumaal ja Pärnul tähtis roll ajaloo- ja kultuuripärandi säilitamisel.

Kui Toris on tuli süüdatud, usaldatakse see koos maratoonaritega startivate teatejooksjate hoole alla, kes kannavad selle Pärnusse. Vabariigi sünnilinnas on tuletoojatel kaitseväe soomukiga vastas Kindral Johan Laidoneri Seltsi liikmed, kes viivad tule järgmisesse sihtpunkti – riikliku Võidupüha paraadi toimumise linna. Tänavu Rakverre.

„Koostööd maratoniga alustasime seetõttu, et väärtustada vaimu ja füüsise harmooniat. Tegemist pole lihtsalt punktist A punkti B jooksmisega, vaid väga sisulise ja vaimse toiminguga“, rääkis Eesti Reservohvitseride Kogu liige ja mälestuskiriku taastaja Jüri Kask ning lisas, et igal maratoonaril, kes stardijoonele tuleb ja Pärnu poole jookseb, on kanda sügav sõnum.

„Sõnum sellest, et meenutame neid inimesi, keda enam meie seas pole. Olgu need siis Vabadussõjas või missioonidel langenud. Mälestuskirikus on tänaseks jäädvustatud üle 600 sõduri mälestus, kelle seas on ka näiteks USA, Suubritannia, Taani, Poola ja teiste riikide liitlasi“, kirjeldas Kask kiriku ja maratoni koostöömissiooni.

Mälestusjumalateenistus riigi kõrgete ametnike ning liitlaste esindajate kaasosalusel algab kell 12. Kell 15 antakse lähe kuuendat korda toimuvale Võidupüha maratonile ning esimesi maratoonareid saab Rüütli platsil tervitada alates kella 17.30st. Kõigi eelduste kohaselt jõuavad teatejooksjad koos mälestustulega finišisse kell 18.45. Seejärel peab Laidoneri Seltsi liige Trivimi Velliste kõne, misjärel suundub soomuk hiljemalt kell 19.15 tulega Rakverre. Järgmisel päeva Võidupüha paraadil süütab president Kersti Kaljulaid samast tulest Eesti ajaloo tähtsaima võidu auks võidutule.