Kahe Silla jooksu nädalavahetuse programmi rikastavad taaskord tegevused koerasõpradele
Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu nädalavahetuse programmi rikastavad taaskord tegevused koerasõpradele
Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu nädalavahetuse programmi rikastavad taaskord tegevused koerasõpradele
Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksust ning sellega seonduvatest sündmustest on kujunemas tõeline spordipidu, sest nüüdsest jagub tegevust nii spordirajal
Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksust ning sellega seonduvatest sündmustest on kujunemas tõeline spordipidu, sest nüüdsest jagub tegevust nii spordirajal
1. septembril toimub järjekordne Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks, mis lisaks jooksjatele ja käijatele-kepikõndijatele pakub liikumisvõimalust taas ka ratastooliga liikujaile.
Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.
Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.
Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.
Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.
Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.
Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis p