Uudised

6 august, 2013

Tänavusel Jaansoni jooksul on arenguid uueneval kallasrajal juba märgata

Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.

6 august, 2013

Tänavusel Jaansoni jooksul on arenguid uueneval kallasrajal juba märgata

Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.

6 august, 2013

Tänavusel Jaansoni jooksul on arenguid uueneval kallasrajal juba märgata

Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.

6 august, 2013

Tänavusel Jaansoni jooksul on arenguid uueneval kallasrajal juba märgata

Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.

6 august, 2013

Tänavusel Jaansoni jooksul on arenguid uueneval kallasrajal juba märgata

Oli aasta 2000 - Sydney olümpiamängude aasta, kui sõudetipp Jüri Jaanson ning spordiajakirjanik Enn Hallik võtsid kätte ja läksid Pärnu kahe silla vahelisele alale, toona mõttelisele ja vaevu läbitavale kallasrajale elu-olu uurima. Sel samal matkal tekkis idee, mis pani idanema Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksu ning seda mõttega, et nii nagu tsiviliseeritud ühiskonnas tavaks, peab ka Pärnu kaldajoon olema vabalt läbitav. Spordisündmus pidi andma tõuke, et teadvustataks linnaruumi väljaarendamise vajadust.