Foto Kairi Lumberg

22. juunil toimunud Pärnumaa Võidupüha maraton on Eesti jooksumaastikul omanäoline, sest puudutab paljut sümboolset, mis on seotud omariikluse, kultuuri- ja ajaloopärandiga. Osalejate rahulolu-uuringut sirvides saab selgeks, et sündmusel on kalendris kindel positsioon ning tegemist on eristuva projektiga.

Nagu ikka huvitub korraldaja Pärnu Kahe Silla Klubi iga sündmuse järel, kas osalejaid jäid läbiviiduga rahule või mitte. Tagasiside küsimise eesmärgiks on korralduse sättimine ning võimalusel väärt ettepanekute edaspidine rakendamine. Kui lastejooksud välja arvata, lõpetas tänavuse maratoni 460 pikamaajooksjat, kellest 134 läbis maratoni ning 326 poolmaratoni. Arvestades, et sündmuse järgselt ca nädala jooksul avatud olnud küsitlusele vastas 119 jooksjat (ca 2/3 poolmaratonil ja 1/3 maratonil osalejat), saab vastanute määraks igati kõrge 25,8 protsenti. Sel põhjusel saab küsitluse tulemusi edukalt interpreteerida ning teha üldistavaid järeldusi.

66 protsenti vastanutest jäi korraldusega väga rahule ning 34 protsenti märkis, et on rahul. Peamiste motivaatoritena starti tulemisel nimetati liikumisrõõmu tundmist (60%), enesele hakkama saamise tõestamise soovi (44%), ilusat medalit ning sündmuse omanäolist tausta (mõlemal juhul 32%), aga ka eesmärki oma varasemat parimat tulemust parandada (30%). Oli teisigi põhjusi, ent need jäid pigem marginaalseks. Korraldusmeeskond uuris sedagi, kuidas hindasid osalejaid erinevates stardipaikades, finišialal ning rajal pakutavaid teenuseid, kui kõrgelt hinnati vabatahtlike panust ja veel palju muudki.

Teenustega rahuolu võtab kokku allolev joonis 1.

Sellelt nähtub, et erinevate teenustega jäädi kas rahule või väga rahule. Rahulolematuid jagus minimaalselt ja arvukalt on neidki, kes teatud spetsiifilisi teenuseid ei kasutanud (näiteks pakihoid, pesemisvõimalus, korraldaja poolt stardipaikadesse organiseeritud transport jmt). Kuna ankeedil oli võimalik kommentaare sisestada, annab see osa täpsemat sisendit.

Rajateenindusest ja rajast

Oli neid, kes kritiseerisid Paikuse poolmaratoni stardiala korraldust. Nimelt segasid poolmaratoni starti ootavad spordisõbrad maratonidistantsi läbijaid ja vastupidi. Ala on kitsas ning kõik teenused peavad samal alal koos toimima. Sel põhjusel tekkis moment, kus poolmaratonile minejaid takistasid mitmete maratoonarite hinnangul nende liikumist. Lisaks pälvis kriitikat Reiu-Raeküla männiku lähedal vana raudteetammi ebatasane lõik ning linna väisavate turistide rajale ette jäämine.

„Olen ka varem pidanud selgitama, et mitme erineva stardipaiga ja neist eraldi asetseva finišikohaga maratoni korraldamine on suur katsumus. Möönan, et Paikusel on tõesti kitsas, kuid muudatusi seal planeerida võimalik pole. Distants on pikk ning ehk saavad samal ajal jooksvad maratoni ja poole maa läbijad siiski kenasti hakkama. Kuna raja- ja stardikorraldus said kõrgeid hinnanguid, siis suureks murekohaks ka seda pidada ei saa,“ arvas jooksu peakorraldaja Vahur Mäe.

Mäe sõnul on Pärnus kui suvepealinnas äsja startinud hooajal turistimass vältimatu ning midagi pole teha, vahel on väsinud maratoonaritel sellest keerulisem küll. „Teid ja tänavaid me lukku lüüa ei saa ning jällegi saame loota, et nii suvitajad kui osalejad mõistavad üksteist. Nagu osalejate hinnanguist näeme, antakse kõrgeid hindeid, mistõttu saame tõdeda, et osalejad on rahul ja teavad, mida suvises Pärnus jooksmine endast kujutab. Märkasin ka arvamusi, et mõnes kohas võiks parem rajamärgistus olla ning eks selles oma tõde on – alati saab paremini. Eesti jooksuvõistluste peres on tegemist kahtlemata ühe keerukama rajaga, mis nõuab palju inimesi, viitamist ja tähelepanu. Meil on selleski lõigus arenguvaru,“ rääkis korraldaja.

Mäe sõnul saab igas lõigus paremaks minna ning korraldajad võtavad võimalusel ja vahendite olemasolu korral teostatavaid ettepanekuid ka arvesse.

Foto Viktor Tund

Allpool on toodud välja valik osalejate kommentaare (esitatud toimetamata kujul):

Kas finishis oli toitlustus kuskil??? Ei saanud aru punktist “Toitlustus finishialas”. Kui oli siis see ei olnud piisavalt informeeritud ja ma seda ei leidnud.

Mulle meeldis, et teeninduspunktid olid täpselt just siis kui tundsid, et vajaks kosutust. Rada oli meeldiv ja vaheldusrikas. Vabatahtlikud olid enamus väga kaasaelavad. Ja astelpajumahl finišis oli super idee! Kahjuks ei olnud toiduvalik eriti taimetoidusõbralik.

Tahaks väga kiita vabatahtlike tööd! Abivalmid, osad jooksid veetopsi või käsnaga juurde, korraldati liiklust väga hästi! Aitäh!

Vabatahtlik oleks võinud olla Kuursaali juures, umbes viie inimesega olime segaduses kuhu sealt edasi tuli joosta, aega läks seal kaotsi selle segaduse pärast. Kuursaalist kuni Sunsetini oli raja märgistus suht halb, tava inimesi oli palju rannas liikumas ja natuke tülikas oli seal joosta. Terviseparadiisi juures olev tagasi pööre oleks võinud ka paremini märgistatud olla.

Kilomeetritähised võiksid olla vastupidi, 42st allapoole, nii ei peaks arvutama, et kui palju veel 🙂

Finišis võik olla sama tervislik laud, kui joogipunktide juures. Hea taastumiseks värskeid puuvilju jne, mürgise supi ja jogurtite asemel.

Vabatahtlikud elasid kaasa, mis oli väga tore. Ühes kohas jõe ääres, kus tee läks kaheks, oleks võinud lisaks noolele ka suunaja olla-inimesed minu ees oleksid napilt valele rajale läinud. Finishiala oli harjumatult lühike, peaaegu oleks medalijagajatele otsa jooksnud.

Piisavalt TP-sid rajal. Sooja ilmaga olid kõik väga vajalikud. kahjuks seda ei anna eriti muuta aga linna vahel jalutasid inimesed (mitte üritusest osavõtjad) mitmekesi ja ka koertega rajal nii et võtsid suurema osa teest oma alla.

Kui joogi pakkujal on ühes käes vesi ja teises spordijook, siis raske tuvastada millises käes vesi on.

Mulle tundus et poolmaratoni alguses oli vähe ruumi täismaratoni kiirematele jooksjatele, need pidid teed küsima. Medal on ilus ja meeldiv on, et sellega on vaeva nähtud (ei ole lihtsalt pronksikarva metall, nagu ajast aega on olnud). Tõuke üritusele tulla sain plakatilt, mis jäi minu jooksurajale- kus jookseb inimesi, sinna plakatid välja 🙂

Kui vähegi võimalik, võiks kaotada selle osa rajast, kus tuleb topelt sama teed joosta. See on küll väike lõik üpris lõpus (seiklusraja juures rannas), aga kuidagi morjendab …

Rajast. See on arusaadav, et kilomeetrid 21-27 on metsas. Sellega olen nõus, aga pärast metsast väljatulekut järgnevad 2 kilomeetrit on küll üle mõistuse. Esimestel aastatel seda ei olnud. Nende 2 km pärast kaalun ma tõsiselt kas järgmisel aastal üldse osaleda. Juhendis oli kirjas, et kolmes viimases joogipunktis pakutakse koolajooki. Kahes viimases küll ei olnud. Väga suur miinus. Ja viimane negatiivne asi oli number. See lagunes lihtsalt ära. Palju aega ja närve kulus numbri uuesti paigaldamisele. Ülejäänud asjad olid väga positiivsed.

Jõudsin Paikusele peaaegu 3:30 lõpuaja tempos. Just oli antud 21km start ning ma olin sunnitud raja kõige kitsamal lõigul kogu massist läbi trügima, sest enamus jooksid aeglasemalt. See oli väga ebameeldiv kogemus. 21km start peaks olema teisel ajal või nii, et esimesed kilomeetrid on maratonirajast eraldi, et nende rivi saaks hõredamaks venida.

Rada oli kihvt ja näha jooksmas ka poolmaratoni inimesi.

Mitte ühegis teeninduspunktis ei olnud WCd ! Väga nilbe on kui tuleb kangem häda peale ja loodad neid leida teeninduspunktides kuni oled omadega rannaalal…kasvõi üle ühe TP võiks kerge putka ikka püsti olla. Muidu väga vinge üritus!!!

Number võiks olla tugevam veekindel nägin mitut lagunenud numbrit ka endal

Kõik oli OK aga ainukese asjana võiks finisis lõpetajatele anda läägete vitamiini jookide asemel või kõrvale tavalist pudelivett!

Suurepärane üritus. Korraldajatele ja vabatahtlikele suured tänud, eriti lastele.Kõike oli piisavalt vett, sööki. Vesi võiks olla külmem, vanuseklasside kolmele esimesele auhinnad.Tänan kõiki.