Läinud reedel kogunes ligi 40 spordisõpra Tartu Ülikooli Pärnu kolledĹľisse, kus Urmas Randma, Roman Fosti ja Aivar Koppase eestvedamisel räägiti sportimise põhitõdedest ning julgustati huvilisi tasa ja targalt treenima.
Sügisene jooksuseminar, mis organiseeriti spordisõprade tungival soovil, andis läbi treener Urmas Randma pilgu aimu treeningute põhitõdedest, puhkuse ja harjutamise vahekorrast, treeningkavadest ja paljust muustki.
Evelin Taltsi Londoni olümpiamaratonile tüürinud Randma märkis, et kõik saab alguse isiklike eesmärkide püstitamisest ning tervisekontrollist. „Iga sportlane peab endale kohe alguses selgeks tegema, et tervis on kõige tähtsam vara“ rõhutas Randma ja lisas, et alustama peab koormustesti tegemisega, mis on aluseks treeningplaanide seadmisele.
Tuntud Eesti keskmaajooksja, kümneid meistrimedaleid võitnud Roman Fosti ettekanne keskendus jooksutehnika ABC-le ning spordivarustuse valikule. Illustreerimaks korrektset ja tehniliselt laitmatut jooksutehnikat, tegi ta filmiklipi analüüsi, põhjendades, miks üks tehnika on sobilik ja ökonoomne, teine aga mitte.
„Kõige levinum viga, mida omal käel harjutajad teevad, on jooksmine üle kanna. Tähtis on tõukejala õige nurga all mahapanek, puusade töö ning üle päka rulluv lõdvestunud liikumine“ luges jooksumees tähtsaimad märksõnad üles.
Lisaks rääkis Fosti jooksujalatsi valikutest, mis saab alguse lihtsast jalatsitestist. Põhimõtteliselt on olemas kolme tüüpi jala liikumise dünaamikat – üle- ja alapronatsioon ning neutraalne. „Ülepronatsiooni puhul me räägime liikumisest, kus keharaskus jaotub jala siseküljele ning seetõttu vajab see pool ka jooksujalatsilt lisatuge. Alapronatsiooni puhul tekib vastupidine olukord ja nii kandub keha raskus jala välisküljele“, seletas koolitaja.
„Ja kui te nüüd kujutate ette, et iga jooksusamm mõjub liigestele kolme-neljakordse keharaskusega, siis seda olulisemaks õige jalatasi kasutamine muutub“ täpsustas Fosti.
Kolmas esineja, personaaltreener Aivar Koppas keskendus treeningu aegsele energiatarbimisele ning edastas sõnumi, et kahte korraga – alandada kehakaalu ning parandada hüppeliselt tulemusi, paraku teha ei saa. Seetõttu muutub eriti oluliseks eesmärkide püstitamine ning pigem ettevaatlikult alustamine. Kaalu langetamiseks pidas ta oluliseks aeroobse töö, so. madala pulsitsooniga mahtu ning õiget toitumist.
„Sel juhul on oluline, et manustatav energia oleks tasakaalus kulutatava energiaga ning söögisedeli jälgimiseta hakkama ei saa. Süsivesikute tarbimine peaks lõppema lõunast ning õhtumenüüs peaksid võtmetegijad olema erinevad salatid“ rääkis Koppas.
Siinkohal tänavad korraldajad Tartu Ülikooli Pärnu kolledĹľit õpperuumide ja tehnika kasutamise eest. Kuna osalejate huvi oli märkimisväärne, tuleb seminaridele lisa – uued teemad ja päevakohased küsimused on juba tõstatunud.
Kommenteeri