Pärnu Kahe Silla klubi tänab veel kord kõiki spordisõpru, kes 3.- 4. septembril end jooksurajal proovile panid või raja ääres teistele hoogu juurde andsid. Teie osavõtt ja kohaolu on kogu spordisündmuse aluseks. Tervitame kõiki vanu ja uusi osalejaid – teid on iga aastaga üha rohkem! Kahel päeval kokku oli rajal koguni 3685 jooksusõpra. Paljudeni teist jõudis ka meie tagasisideankeet, kus palusime hinnata rahulolu spordisündmusega ning jagada mõtteid, kas ja mida saaksime edaspidi veel paremini teha. Aitäh kõigile vastanutele, sest teie tagasiside on meile oluline! Koos mõne omapoolse mõttega jagame kõlama jäänud emotsioone nüüd ka teiega.
Uurimusel soliidne osalejate arv
Suur rõõm oli lugeda tagasisidest, millele vastas kokku 166 osalejat, et paljud teist jäid spordisündmusega väga rahule (vt allpool joonis). Alati saab aga paremini ning korraldajatena soovime kogu aeg areneda.
Joonis 1. Rahulolu spordisündmusega
Üks peamistest murekohtadest, mida välja toodi oli seotud stardikoridoriga: rada kitsas ja vaevaline, paljud sooviksid, et stardigrupid pääseksid rajale viivitusega ja eraldi. Sündmuse peakorraldaja Vahur Mäe sõnul pole korraldajatel paraku võimalik väliskeskkonda muuta. „Kitsad olud on tõepoolest. Probleem jääks ka sel juhul, kui rada oleks poole laiem või kui stardid antaks n-ö lainetena. Üldiselt on ruumikitsus suurte liikumissündmustega kaasnev ning head lahendust siin pole,“ nendib Mäe. „Küll aga areneb Pärnu linnaruum, sest juba paari aasta pärast on tõenäoliselt võimalik endise masinatehase ala heakorrastamise mõjul avaramates tingimustes liikuda,“ on peakorraldaja lootusrikas.
Pettumus kitsast rajast
Osavamatele jooksusõpradele valmistas pettumust aga stardinumber, mis registreerimise aja tõttu suunas tagumistesse stardigruppidesse ning osutus sooritust takistavaks. Avaldati soovi saada võimalus valida enda enda tunnetuse alusel stardikoht, arvestades eeldatavat lõpuaega. „Kahe Silla jooksu stardikohti jagatakse eelmise aasta tulemuste põhjal juhendis kokku lepitud ajani. Idee seisneb treenitumate ja tulemuste peale jooksvate osalejate tasemekohases paigutamises,“ selgitab peakorraldaja. „Eestis on sündmusi, mis lubavad osalejatel oma võimeid hinnates ise gruppi valida. Samas on selles otsuses liigset hasarti ja emotsiooni, mistõttu stardigrupi valik ei pruugi olla parim kriteerium. Ka 2017. aastal jääme tõenäoliselt sama stardikorralduse juurde, kuna valdavale osale pole see probleemiks,“ kinnitab Mäe.
Rajamelu osas tunti, et ergutust ja kaasaelajaid võiks olla rohkem. Vahur Mäe tunnistab, et „ka korraldus on arvamusel, et head energiat raja ääres pole kunagi piisavalt palju. Oleme omalt poolt soodustanud erinevate tegevuste raja äärde toomist, kuid see ei saa olla kunstlik ja pingutatud.“ „Melu ja kaasaelamist võiks olla senisest enam ja loodetavasti üha enam initsiatiivikaid ka selle võimalusega kaasa tulevad. Pärnus on üldiselt kaasaelav publik ning kuna jooksul on tekkinud traditsioon, on ergutajaid aasta-aastalt üha enam,“ usub peakorraldaja.
Osalejate eneseregulatsioonist ja kultuurist
Omaltpoolt sooviksime osalejatele ka midagi südamele panna. Nimelt kogesid mitmed osalejad, et stardijärjekorras oli osa startijaid vales stardigrupis ning kõndijate/kepikõndjate start oli väga hoogne. Sealhulgas tundsid viimased jooksijad agressiivust ja ebaõiglust, sest kiiremad kepikõndijad liikusid jooksjatele selga. Avaldati soovi, et ka kõndijad ning kepikõndjad võiksid eraldi startida.
Peakorraldaja Vahur Mäe rõhutab: „Kepikõnd ei ole võistlus. Seda sõnumit rõhutab korraldus alati. On asju, millesse korraldajad sekkuda ei saa ning üksteisega lävimine ja kõrvuti olemine on üks neist. Ka praegu on ajavõtuga ja ajavõtuta kõnni grupid eraldi ning kiiremad saavad õiguse eesotsast startida. Korraldus annab osalejatele võimaluse stardikoridorides ise enda tegemisi reguleerida.“ Tore aga, et tagasisideküsitluse järgi olid paljudel osalejatel raja üldmulje osas ülekaalus positiivsed tunded ning üldjoontes kulges jooksuelamus nauditavalt. Rõõm on teada ka, et osalejad soovitavad suure tõenäosusega spordisündmusel osalemist ka oma lähedastele ja sõpradele (vt joonis 2). Ning 2/3 vastanutest plaanivad spordisündmusel ka edaspidi osaleda.
Joonis 2. Soovitusskaala (y –teljel vastanute arv, mitte %)
Igat jooksjat ja kõndijat ootas finišeerudes väärikas osaleja preemiamedal. Meie eesmärk oli, et iga osaleja tunneks, et tema sportlikku väljakutset ja sooritust väärtustatakse. Osa tundis aga, et osalejamedal kahandab päris medali väärtust ning seda on ebavajalik kõigile toota. „Kvaliteetne medal on saanud osaleja emotsiooni lahutamatuks osaks. Enamik hindab medalit kõrgelt ning lähtuvalt soovidest arvestab korraldus kauni medali pakkumisega ka edaspidi,“ kinnitab Mäe.
Finišeerumise järel asuti tulemusi ootama. Esialgseid tulemusi jagasime teiega spordisündmuse päeval. Lõplikud tulemused avaldasime aga ca nädal hiljem. Mõned tundsid, et oleks meeldivam, kui ka need avaldataks varem. „Vahe esialgseid ja lõplikke tulemusi kõrvutades on tavaliselt olematu või minimaalne. Siiski on vajalik anda korraldajale ning osalejatele puhveraega, et võimalikud vead parandatud saaksid. See on hea tava,“ selgitab peakorraldaja.
Lõpetuseks, head spordisõbrad, loodame teie rohket osavõttu ka meie jooksuhooaega lõpetaval Rannajooksul 23. oktoobril. Kaasaegne võistluskeskus Rannastaadionil, mõnus ranna piirkonna rada, mere lõhn ja maalilised vaated ning karge sügisõhu värskus. Registreeri oma osalus SIIN.
Kahe Silla Klubi korraldusmeeskond
Kommenteeri