21. aprillil toimuva, ligi 800 osalejat kevadisse luitemännikusse tõmbava Rannametsa Luitejooksu ja -retke, lastejooksude ning koertekrossi eel küsivad paljud, millises seisus on erakordselt lumerohke talve ja pikaleveninud külmalaine taustal rajad? Kas lumi on lõpuks metsa alt taandunud?
Eile, 15. aprilli õhtupoolikul toimunud rajaluure näitas, et üldpilt on optimistlik ning ilmaprognoosile tuginedes – näiteks norralaste ilmajaam yr.no lubab paari päeva pärast Rannemetsa ligi 14 soojapügalat – läheb ajalukku ka seni varjatumates kohtades vastu pidav talverõõm.
Kui liikuda mõttes piki rada, siis esimesed 3 kilomeetrit, mis kulgevad näiteks asfalt- ja külavaheteedel ja pehmel pinnasel, on küll niisked ja kohati õhukese veekilega kaetud, ent seegi peaks spordipäevaks ära klaaruma. Sealt edasi, peale Timmkanali kergliiklussilda, on raja hetke kõige märjem koht, põhjuseks põldude servalt nõrguv lumesulavesi. Ei saa garanteerida, et jalad märjaks ja jooksujalats poriseks ei saa, kuid see ei ole kindlasti märkimist väärt.
Luitemetsa alune tervitab jooksjat/käijat meeldivalt, sest ligi 70% ulatuses on mätas juba kuiv ja kevadine. Küll näitas rajaseire kätte, et madalamad ja varjulisemad kohad on endiselt lumised, ent mis peamine, tõusud ja laskumised on puhtad. Tumedad laigud järele jäänud lumistel lõikudel näitavad, et läheb ka see viimane valge ning 21. aprillil, kui spordisõbrad Rannametsa tulevad, pakuvad üksikud lumetriibud pigem juba eksootilist vaatepilti, tuues mälestusi äsjalõppenud pikast talvest.
Seega, hea spordisõber, need on ainult ja ainult head sõnumid. Aega registreerimiseks on, samuti järele jäänud lume sulamiseks.
Kohtumiseni Rannametsas!
RMK puhkeala enne viimast kilomeetrit
Laskumine Tõotusmäelt
Kommenteeri