„Kahe silla jooks on nagu oma laps“ – Jüri Jaanson meenutab 25 aasta juubelit pidava rahvajooksu sündi ja arengut

Jüri Jaanson esimesel Kahe Silla jooksul, 2001. aastal

Tänavu 25. korda toimuv Jüri Jaansoni Kahe Silla Jooks on kasvanud tuntud liikumisürituseks, mille juured ulatuvad tagasi aastasse 2001. Algatus sündis soovist muuta Pärnu jõeäärne keskkond atraktiivsemaks ja tuua inimesed liikuma. Jooksu ellukutsuja, olümpiamedalimees ja Pärnu aukodanik Jüri Jaanson meenutab intervjuus, kuidas koos mõttekaaslastega sündis idee korraldada rahvajooks kahe silla vahel, millised olid esimesed katsumused, kuidas sündis jooksu nimi ning miks ta ise iga-aastaselt stardijoonele asub.

Kui meenutad 2001. aastat, kuidas tekkis mõte algatada Pärnus omanimeline jooks, mis tänaseks on kasvanud üsna suureks?

Idee tekkis pärast jalutuskäiku koos Enn Hallikuga mööda Pärnu jõe kaldaid, mis olid tollal üsna räämas. Arvasime, et neid tuleks korrastada ning sinna võiks rajada spordiraja. Samas tekkis ka küsimus, kuidas juhtida iga-aastaselt inimeste tähelepanu jõeäärsele keskkonnale? Lahendusena nägime regulaarset rahvaüritust, mis tooks inimesed jõe äärde ja annaks neile kogemuse, kui väärtuslik see ala on. Kuna oleme mõlemad spordiga seotud inimesed ja mina ka sõudja, oli loomulik valik just jooks, mis kulgeks jõe kallastel, olles nähtav ka veelt.

Millised olid esimesed sammud ja suurimad väljakutsed jooksu korraldamisel algusaastatel?

Suurimateks väljakutseteks olid kindlasti jooksuraja valik ja korraldusmeeskonna kokkupanek. Esimestel aastatel olid jõe kaldad veel väga metsikud, täis võsa ja kalameeste radu. Seetõttu pidid esimesed rajad kulgema mööda Niidu teed ja vasakkaldal Papiniidus angaaride vahel ning Suure-Jõe tänaval. Samuti tuli rada suunata ümber Maseko tehase, kuna tollane omanik ei lubanud sealt läbi minna. Vaatamata takistustele saime hakkama ja jooks toimus. Korralduses jagasime väikeses initsiatiivgrupis ülesanded ära, aktiivselt olid abiks Pärnu sõudeklubi noored. Tehniliselt oli suureks väljakutseks jooksule loa saamine vana silla ületamiseks sõiduteed pidi, sõna otseses mõttes viimasel hetkel tuli seegi luba.

2003. aasta jooksu finiš

Miks just kahe silla jooks – kas nimi ja rada sündisid kohe alguses või kujunesid ajapikku?

See nimi sündis väga loomulikult. Pärnu jõest pääses tollal üle vaid kahe silla kaudu ning linna süda paiknebki suuresti kahe silla vahel. Rada kulgeb üle ühe silla paremale kaldale ja seejärel üle teise silla tagasi vasakkaldale. Nimi kujunes kiiresti ja sobis ideega suurepäraselt.

Kas toona tundsid, et sellest võiks kujuneda traditsioon või oli eesmärk pigem ühekordne projekt?

Esialgu ei olnud mul tunnet, et sellest võiks kujuneda traditsioon. Oli lihtsalt entusiasm asi ära teha. Samas ei olnud ka plaani, et see jääb vaid ühekordseks ettevõtmiseks. Eesmärk oli igal aastal juhtida tähelepanu jõeäärsete alade olukorrale, kuni need on korrastatud ja sinna saab rajada püsiva spordiraja – nii nagu see täna on. Jooks arenes ja koos sellega tekkisid ka uued korralduslikud väljakutsed. Peagi oli selge, et sellest saabki traditsioon. Pärnus puudus seni rahvajooks, mis kaasaks nii palju inimesi, vajadus ja nõudlus selle järele oli täiesti olemas.

2008. aastal kõlas stardipauk eriti uhkelt

Kuidas suhtusid toona kohalik kogukond ja Pärnu linn jooksu algatamisse?

Kogukond tuli väga hästi kaasa, selles ei olnud küsimustki. Palusin mitmelt poolt abi ja sain seda nii Pärnu linnalt kui ka eraisikutelt. Näiteks tuli Eino-Jüri Laarmann oma kraanaga appi, kui oli vaja tehnilist tuge. Mäletan, et jäime esimese jooksu korraldamisega ajaliselt väga hilja peale. Politseilt taotlesime luba jooksjate viimiseks üle vana silla sõidutee, kuid saime lõpliku kinnituse vist alles eelneval õhtul. Jooksu ümber oli väga positiivne ja entusiastlik õhkkond.

Kas on mõni konkreetne aasta, inimene või seik, mis jäänud eredalt meelde?

Neid inimesi ja hetki on üksjagu. Meenub hetk, kui sain aru, et vajan enda kõrvale noort ja energilist inimest, kes võiks jooksu korraldamise tulevikus üle võtta. Rääkisin sellest Vahur Mäega, kes ideest kohe haaras, oli igakülgselt abiks ja kasvas aasta-aastalt välja väga heaks korraldusjuhiks. Või siis initsiatiivgrupp Enn Hallik, Matti Killing ja Priit Neeme, kellega esimestel jooksudel vastastikku nõu peetud ja toeks sai oldud. Ärevaid hetki jagus samuti, kui näiteks veeti vahetult enne jookse rajale mingeid takistusi või jäeti autosid teadmatusest ette. Aga saime kõigest üle. Heameel, et jooks juba 25ndat korda toimub ja ilmselt on tänavuseks väljakutseks see, et keegi kolmandat silda pidi lõikama ei pääseks.

2017. aasta finiš

Kuidas oled näinud Eesti inimeste liikumisharjumusi nende aastate jooksul muutumas? Kas Pärnu jooksul on olnud roll kohaliku kogukonna liikuma suunamisel?

Usun, et kõigil rahvaspordiüritustel on kaasahaarav ja motiveeriv mõju ning see ongi peamine. Paljud, kes on korra osalenud, ütlevad: “Järgmisel aastal olen jälle kohal.” Ja need, kes on pealt vaadanud, lubavad: “Järgmisel aastal olen stardis!” See on aidanud muuta inimesi liikuvamaks ja oma tervise ja jõu suhtes hoolivamaks. Pärnus on sellel jooksul olnud väga märgatav mõju. Tahaks, et Pärnu mitmekülgseid liikumisvõimalusi nii maal kui jõel hästi ära kasutataks, sest vabas õhus liikumise väärtus ja kasu on suurem kinnises karbis treenimisest.

Mis tunne on joosta enda algatatud üritusel?

See jooks on ju nagu oma laps. Olen seetõttu kõik jooksud tahtnud kaasa teha ja õnneks pole miski seda ka takistanud. Osalemine on mulle väga isiklik ja oluline ja ka tänavu kavatsen 25. korda kaasa joosta ning teha seda ka edaspidi, kuniks jõudu ja võimalust on.

Mis sinu jaoks isiklikult kahe silla jooksu juures kõige olulisem on – kas liikumine, kogukond, Pärnu esiletõstmine või miski muu?

Minu jaoks on siin eelkõige olulisim panus kohalikku kogukonda, tema liikumisvõimalustesse ja keskkonda. Jooksmine Pärnus jõe kallastel ühendab kaks väärtust: inimorganismi sitkuse ja loodusläheduse linnas. Kindlasti väärtustab see ka Pärnut väljaspool.

Tahan ja soovin, et kahe silla jooks ja laialdased liikumisvõimalused jääksid ka edaspidi kindlalt Pärnu sportlikule visiitkaardile.

25. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks toimub 6.-7. septembril, kutsudes kaasa lööma igas vanuses liikumissõpru. Soodsamalt saab end kirja panna kodulehel 31. juulini.