Häid vihjeid koerte luitekrossiks valmistumiseks jagab Mari Valgma. Mari on sertifitseeritud koerte fitnesstreener, blogi ja Facebooki lehe “Koeraga võimlema” eestvedaja ning koertekooli Kratt koerte võimlemistreener.
Mari Valgma koeraga treeningul
Inimeste seas on erinevad tervisespordi- ja jooksuüritused vägagi populaarseks muutunud. Õnneks levib ka teadmine, et spordiüritusteks tuleks nii vaim kui keha eelnevalt ette valmistada. Kindlasti on osalejaid, kes lähevad entusiastlikult rajale ilma ühegi treeningtunnita ning raja lõpus tõdevad, et võib-olla ikka oleks pidanud natuke trenni tegema… Kuidas on aga koertega? Kas inimeste vahvaid ja rõõmsameelseid kaaslaseid võib ilma suurema planeerimiseta spordiüritusele kaasa võtta või peaks ka koerale eelnevalt treeningplaani koostama? Aus vastus on, et füüsilises mõttes on koerad samasugused nagu inimesed ja igaks füüsiliseks tegevuseks tuleks koera teadlikult treenida, täpselt nagu inimkehagi. Tooksin siinkohal välja mõned näpunäited, mida järgida koera jooksuürituseks treenides.
- Isegi kui me oleme harjunud koeri pikalt igapäevaselt jalutama, siis tuleks arvestada, et inimese ees ühtlase tempoga jooksmine on ligikaudu kolm korda koormavam koera kehale, kui vabalt valitud tempoga ja nuuskimispausidega liikumine. Ehk canicross stiilis 5,4 km jooksmist võib olla koera kehale sama väsitav nagu 16,2 km vabalt liikumist.
- Jooksuürituseks treenides peaksid treeningud toimuma sama tempoga nagu üritusel eesmärgiks on. Kui eesmärgiks on läbida rada kiirusega 10 km/h, siis tasub suur osa oma treeninguid (eriti kui hakata viimasel hetkel treenima) teha võistlusel eesmärgiks olevas tempos, antud juhul 10 km/h. Distants tuleks valida selline, et koer suudaks selle ühtlases tempos läbida. 5,4 km rajal jooksmiseks ei tasu kindlasti alustada treeninguid samast distantsist vaid pigem näiteks proovida joosta 1-2 km ühtlases tempos koos koeraga ja ilma pausideta (samaväärne 3-6 km vabalt valitud tempos jalutuskäiguga). Jooksutreeningu pikkust tasub tõsta järk-järgult, ca 10-20% nädalas ning alati tasub jälgida, et koer ühtlases tempos distantsi läbida jaksaks.
Foto Eiliki Pukk
- Jooksutreeninguid ei tohiks teha iga päev vaid pigem 3-4 korda nädalas. Igale treeningpäevale peaks järgnema päev taastumiseks, raskemale treeningule võiks järgneda mitu taastumispäeva. Treening stimuleerib füüsilist arengut, aga tegelik areng toimub puhkuse ajal ning seetõttu on puhkusel füüsilise arengu seisukohast väga oluline roll. Puhkus ei tähenda tingimata diivanil pikutamist vaid lihtsalt teistsuguseid tegevusi, mis ei hõlma ühtlase tempoga jooksmist.
- Jooksutreening peaks toimuma pehmemal pinnasel, kindlasti mitte asfaldil või muul kõval/kivisel pinnal. Kindlasti ei tohi trenni teha libedal pinnal! Ideaalsed on männimetsad, erinevad metsarajad ning pinnaseteed. Vältida tasuks ka liialt pehmeid pindu nagu liivarannad või soised alad. Kõval pinnasel jooksmine põrutab meie endi jalgu-põlvi ja sama on koertega. Kõval pinnasel jooksmisest tekkivad mured ei pruugi kohe ilmneda vaid võivad hakata koera alles paari aasta pärast vaevama. Hoiame oma koeri praegu, et nad ka kõrgemas eas virkad ja krapsakad oleksid!
- Treeningul ja võistlustel tuleks alati jälgida koera väsimusmärke ja jooksu vastavalt sellele sättida. Jooksmisega tuttavatele treenijatele on ilmselt teada see tunne, kui väsimus hakkab peale tulema, sammud ei tundu enam väga koordineeritud, võib-olla isegi põlved või pahkluud tunduvad jalale maandudes justkui sissepoole või väljapoole vajuvat – lihased ei suuda enam liigeseid toestada. Koertel on täpselt samad mured ning läbi väsimuse treenimine võib pikas perspektiivis viia vigastusteni. Selged väsimusmärgid on koera tempo aeglasemaks muutumine või lausa käiguvahetus (näiteks koer jääb galopilt traavile). Väsima hakkav koer tahab ka rohkem raja kõrvale nuuskima minna või ringi hakata vaatama. Kui koer tundub väsivat, siis tuleks kindlasti tempo aeglasemaks võtta ning ideaalis teha puhkepaus,et koer saaks taastuda. Treeningud tuleks teha sellise pikkusega, et koer veel ei näita väsimusmärke.
- Enne trenni või võistlust tuleks alati teha koeraga soojendus ning pärast ka mahajahutamine. Soojendus aitab keha viia töömeeleollu, verevarustus lihastes paraneb, lihaste elastsus ja reaktsioonikiirus paraneb. Seeläbi suudab koer paremini joosta ning vigastuste võimalus on oluliselt väiksem. Jooksuüritustel on heaks soojenduseks koera rahulikus tempos (soovitavalt traavis) jooksutamine 5-10 minutit ning seejärel eraldi harjutused keha igas suunas liigutamiseks: tagurdamine, külgsuunaline liikumine, ringikujulised liikumised. Mahajahutamiseks sobivad samad tegevused. Mahajahutamine peale trenni või võistlust aitab füüsilisest pingutusest tekkinud jääkaineid lihastest välja viia ning seeläbi väheneb oluliselt lihaste taastumisaeg peale treeningut.
- Iga (tervise)sportlase treeningkavasse peaks muuhulgas kuuluma ka üldfüüsiline treening. Maastikujooksuga tegelevatel koertel peaks tegelikult olema üldfüüsilise treeningu osakaal treeningkavas sama suur nagu vastupidavus treeningu osakaal. See aitab muuta koera liikumise efektiivsemaks ja aitab lihastel liigeseid rohkem toetada – täpselt see mure, millest väsimuse juures juttu oli. Lisaks parandab koera vastupidavust ning aitab treenida keha võimalikult mitmekülgselt.
Koerte üldfüüsiline treening (koerte fitness) koosneb sarnastest elementidest nagu inimeste üldfüüsiline treening: stabiliseeriv treening (sarnaneb joogale või pilatesele), jõutreening ning kiirustreening.
Koertega ilma eelneva ettevalmistuseta spordiüritustel osalemine on nende kehale sama koormav nagu meil ilma eelneva jooksutreeninguta näiteks maratonile minna. Ühe korra vast saab keha hakkama, aga pikemas perspektiivis see väga kasulik tegevus ei ole ja vigastuste risk on suur. Kui koeraga aeg-ajalt käia spordiüritustel, siis tegelikult peaks ka tema treeningplaan olema (tervise)sportlasele kohane. Õnneks on koertel nende isiklikud treenerid olemas ja piisab vaid jalutusrihma välja võtmisest, et nad oleksid innukalt nõus oma trenni ära tegema.
Võttes kokku. Enne jooksuüritust käi koeraga kindlasti regulaarselt jooksmas, alusta väiksema distantsiga ja tõsta järk-järgult distantsi. Treeninguks vali mõõdukalt pehme pinnas ning jälgi hoolikalt koera väsimusmärke. Peale treeninguid anna koerale puhkust. Enne ja peale treeningut tee alati soojendus ja mahajahutamine. Kui jooksuhuvi on tõsisem, siis tasub kaaluda lemmikuga ka koerte fitnessi harrastamist, et tema vastupidavus paraneks ja liikumine efektiivsemaks muutuks. Mõnusat jooksuelamust kõigile osalejatele!
Foto Albert Sillaste