virtuaaljooks_Pärnu RannajooksPärnu Kahe Silla klubi oli esimene klassikaliste liikumisürituste korraldaja, kelle programmis olid juba enne koroonaaega virtuaaljooksud. Selline formaat võimaldab rajale tulla kõigil, kel erinevatel põhjustel ei ole võimalik füüsilisele liikumisüritusele minna. Rada võib läbida joostes, käies või kepikõndides endale meelepärasel ajal ja kohas. Kes soovib, võib distantsi läbida kasvõi jõusaali või kodusel jooksulindil.

Nüüdseks on virtuaaljooksudest saanud trend: olles iga spordisündmuse lahutamatu osa tänavugi, said osalejad kokku tuhatkond virtuaalset liikumiskorda.

Luitejooksu, Pärnumaa võidupüha maratoni, Jüri Jaansoni kahe silla jooksu ja Pärnu Rannajooksu raames sai valida kümne virtuaalse võimaluse vahel, mis peamiselt erinesid distantside pikkuse poolest. Unikaalseim neist oli Luitejooksu raames toimunud koertekross, mille peremees ja tema neljajalgne sõber pidid läbima tandemina.

Kõikide ürituste peale saadi kirja 945 virtuaalset liikumiskorda, mille raames kulus enam kui 1500 tundi ja läbiti 10000 kilomeetrit.

„Vaatamata koroonaajast tulenevate piirangute lõppemisele kõnetasid vituaaljooksud inimesi endiselt,“ rääkis peakorraldaja Vahur Mäe, kelle hinnangul tuli klubi üritustele arvukalt selliseid osalejaidki, kes pole varem füüsilistel käinud ega plaanigi sinna minna.

„Näeme jätkuvalt, et virtuaalidel on fännid, kes soovivad väga paindlikul moel liikumisvabadust ja väljateenitud medalit postkasti,“ ütles korraldaja, pidades oluliseks, et sellised üritused toimuksid edaspidigi.

„Juba nüüd saan kinnitada, et kui 1. jaanuaril avame registreerimise järgmise aasta üritustele, on valikus mitmekesine virtuaalide nimekirigi,“ lubas Mäe.

On saanud tavaks, et virtuaalüritustel osalejad annetavad osa starditasust heategevuseks. Tänavu kogunes summaks 1000 eurot, mis antakse kaitseliidu Pärnumaa maleva noorkotkaste ja kodutütarde isamaalise kasvatuse programmi kulude kaasfinantseerimiseks.

Kaitseliit panustab noorte kaasamise läbi nende harimisse, et neist kasvaks kaitsetahtelised ja demokraatlikke väärtusi hindavad Eesti riigi kodanikud. Programm näeb muu hulgas ette noorte füüsilise aktiivsuse suurendamist läbi matkamängude ja orienteerumisürituste korraldamise.